Teise kohtumise käigus rääkis Kalle meile 3D modelleerimise tarkvarast.
Modelleerimistarkvara tuleb valida vastavalt loodava mudeli olemusele. Oluline on, et mudel oleks lõpuks salvestatav vormingusse, mida 3D printeri tarkvara otse lugeda oskab või mida saab mõne teise tarkvaraga konverteerida 3D printeri tarkvarale loetavaks.
3D modelleerimistarkvara poolt on enamasti toetavad vormingud: STL, OBJ, AMF, 3MF.
Tanel rääkis meile 3D printimise tehnoloogiatest ning tutvustas meile tegevusi mudelite loomisest kuni printimiseni välja. Viis meid kurssi kõige sagedamini esinevate probleemidega ja nende põhjustega.
3D printimise tehnoloogiad:
- Fused deposition modelling (FDM)/Fused filament fabrication (FFF) - termoplastse filamendi kihthaaval printimine.
- Electron-beam melting (EBM) - elektronkiirsulati
- Laminated Object Manufacturing (LOM) - lamineeritud objekti valmistamine
- Stereolitography (SLA) - stereolitograafia
Kõige sagedasemad vead: Materjal ei tule printimisel düüsist välja, materjal ei jää printimisaluse külge kinni, prinditud objekt on lössis või karvane, prinditud objekt on kare või rabe, prinditav objekt tõmbab looka, prinditav objekt jääb poolikuks.
Mart selgitas ja näitas meile kuidas tarkvara ja arvutid kõveraid pindu kirjeldavad ja miks see päris täpselt reaalsusele ei saa vastata. Lisaks sellele tutvustas ta meile matemaatika tarkvarasi. Tutvusime MathCAD, Mathematica, WolframAlpha ja GeoGebraga.
Lisan siia ka mõned tarkvara lingid:
- Ultimaker Cura: https://ultimaker.com/software/ultimaker-cura
- Prusa Slicer: https://www.prusa3d.com/prusaslicer/
- Autodesk Meshmixer: http://www.meshmixer.com/
- MeshLab: http://www.meshlab.net/
- 3D Builder: Microsoft Store
Kommentaarid
Postita kommentaar